Kas inimmõju ikka soojendab kliimat? Väike seletus Mart Helmele

Jääkaru Teravmägedel.

FOTO: Andy Rouse / 3 / Scanpix

Kuigi kliimamuutustes on kahtlemata palju teadmatut, mida ka uuritakse, ei ole inimkonna süüd praegu toimuvates muutustes alust kahtluse alla seada.

Eilses ETV «Valimisstuudios» teatas EKRE esinumber Mart Helme keskkonnateemalisele küsimusele vastates, et usub küll kliimamuutuste olemasolusse, kuid kahtleb selle inimtekkelisuses. Konkreetsemalt ütles Helme, et «suur osa teadlasi ütleb, et selgust, miks kliima soojeneb, ei ole. See võib olla seotud kas Päikese aktiivsuse muutuste, Maa termodünaamika või muude tsükliliste arengutega. Selgust ei ole, aga meie pigistame Euroopas endal kõri kinni.»

Milline see Helme «suur osa» teadlastest on, jääb muidugi selgusetuks, kuid üldiselt on teadlased kliimamuutuste inimtekkelisuses siiski üsna konsensusel. Ülevaateuuringuid olemasolevatest kliimauuringutest on tehtud mitmeid ja reeglina on nende seisukohaks, et kliimamuutuste inimtekkelisuse hüpoteesi toetab üle 90 protsendi erialastest uuringutest. Tihtipeale kipuvad kliimaskeptikud kasutama oma argumentatsioonis ka «alternatiivseid» uuringuid, kus see näitaja on oluliselt väiksem, kuid nende uuringute puhul hõlmati ülevaatesse ka muude erialade teadlasi, kellel puudus küll kliima-alane ekspertiis, kuid kes olid samas rahaliselt seotud naftatööstusega. Tänaseks on lekkinud ka naftafirmade 1980. aastatest pärit sisedokumendid, millest on näha, et nemadki olid juba siis oma toodete kliimamõjust teadlikud.

Kliimamuutuste inimtekkelisuse hüpoteesi toetavate teadusorganisatsioonide nimekirja võib leida näiteks Wikipediastki.

Samas on selge, et teaduses vaieldaksegi paljude detailide üle ning atmosfääris kui ülimalt keerukas süsteemis toimuvat ei saa inimkond võib-olla kunagi ammendavalt mõistma, kuigi iga uus uuring laiendab teadmisi veelgi. Lõplikku selgust ei ole näiteks selles, kuidas toimivad kliimamuutustega kaasnevad ülikeerukad vastasmõju-mehhanismid, millised võiksid olla selle mõjud inimkonnale jne. Seda kõike uuritakse ning teadmised kliimamuutuste kohta on ka aasta-aastalt paranenud.

Tõsi, uuringuküsimus on ka see, mil määral ka inimtegevus kliimamuutusi põhjustanud on. Nimelt ei ole klimatoloogiale spetsialiseeruvad teadlased erinevalt levinud väärarusaamist seisukohal, et planeedi klimaatiline süsteem peaks olema püsiv ega arva sedagi, nagu poleks kliima kunagi muutunud. Muidugi muutub kliima ka ise ja erinevates uuringutes on üritatudki hinnata, mil määral panustab praegu toimuvatesse muutustesse inimtegevus ja mil määral on tegu loodusliku kõikumisega.

Näiteks selgus ühest 2017. aastal teadusajakirjas Nature Climate Change ilmunud uuringust, et kliimamuutuste tulipunktiks peetava Arktika jää sulamises on inimkonnal vähemalt pool süüst. Käesoleva aasta märtsis avaldas sama ajakiri aga uuringu, mille tulemusena sai kliimamuutuste inimtekkelisus osakestefüüsikast pärit ülikõrge 5-sigma kinnituse. 5σ tasemel kinnitus tähendab, et kui katset korrata 3,5 miljonit korda, saaks juhuslikku valetulemust esineda vähem kui ühel korral – tõenäosus, et kliimamuutused ei ole inimtegevusest mõjutatud jääb alla 1/3 500 000.

«Narratiiv, et teadlased ei tea kliimamuutuste põhjuseid, on ekslik. Teame ikka,» ütles uuringut juhtinud Lawrence Livermore’i Riikliku Laboratooriumi teadur Benjamin Santer tollal Reutersile.

Miks «alternatiivsed seletused» ei tööta?

Mis puutub Päikese aktiivsuse võimalikku kasvu, siis viimaste aastate teadusvaatlused on näidanud pigem aktiivsuse vähenemist. Kui reeglina võivad teadusuuringute pealkirjad olla algselt raskesti mõistetavad, siis näiteks üks 2013. aastal ajakirjas Nature Geoscience avaldatud šoti maateadlaste uuring ütleb juba pealkirjas «Päikese muutlikkuse väike mõju kliimale viimase tuhande aasta jooksul» kõik ära. Loomulikult ei saa üksikute teadusuuringute põhjal suuremahulisemaid järeldusi teha, aga just sellised uuringud ongi need, mida eelpool mainitud ülevaated arvesse võtavad. Päikese aktiivsuse ja kliimamuutuste trendidega saab tutvuda sellel NASA graafikul:

FOTO: NASA

Maa teeb loomulikult läbi erineva ulatusega klimaatilisi tsükleid, millest tuntuimad on ehk Serbia geofüüsik Milutin Milankovići järgi nime saanud Maa orbiidi elliptilisusest tulenevad Milankovići tsüklid. Küll aga ei ole teada ühtegi looduslikku tsüklit, mis seletaks praegu pretsedenditu kiirusega toimuvat keskmise temperatuuri tõusu. Samas on loomulikult selge, et nn «teadmata teadmatutest» ehk seletustest, mille peale me tulla ei oskakski, ei ole ka teadus kunagi vaba. Küll aga näitab valdav enamus eelretsenseeritud ja tõsiseltvõetavaid uuringuid ikkagi pigem inimese kurja käe suunal.

Populaarne

Tagasi üles