Hirmud osutusid tõeks: Euroopast edasi liikunud kuumalaine sulatab Gröönimaad kohutava kiirusega

Juulikuu jooksul voolas Gröönimaalt merre pea 200 miljardit tonni jääd, mis teeb sellest ühe suurima sula saare ajaloos.

Seejuures voolas ainuüksi juulikuu viimasel päeval merre 10 miljardit tonni vett. Viimati oli jääsula nii suur 2012. aastal, mil temperatuurid tõusid üle 0°C 97 protsendil saarest. See aasta on sula täheldatud küll vaid 56 protsendil jääkilbist, kuid temperatuurid on kõrgemadki kui 2012. aastal.

Nagu kirjutab The Washington Post, tõusis maailmamere tase juulikuu kuumade tõttu juba 0,5 millimeetrit.

Lisaks üldisele kuumalainele laastavad vähemalt osa Gröönimaast hetkel ka ulatuslikud maastikupõlengud, mida on võimendanud pikk sademetevaba periood. Möödunud nädala temperatuurid on aga kuni 15°C keskmisest kõrgemad. Näiteks saare kõrgeimas punktis Summiti jaamas ei tõuse temperatuurid peaaegu mitte kunagi üle nulli, kuid teisipäeval oli sealgi 11 tundi sula, teatas NASA Goddardi Kosmosekskuse ja Maryland-Baltimore’i Ülikooli liustiku-uurija Christopher Shuman.

«Nagu 2012. aastal, nii on ka seekord jõudnud soe õhk ebatavaliselt kõrgele. […] On küllaltki ebatavaline, et soe õhk tuli idast ja näib, et tegu on sama sooja õhumassiga, mis tõi Euroopaski kaasa rekordeid murdnud kuumalaine. Reeglina on Gröönimaa kuuma- ja sulapäevad seotud lõunast või läänest tulevate õhumassidega. Mulle ei meenugi olukorda, kus nii suure sulaga seostatud õhumass oleks jõudnud Gröönimaale Põhja-Euroopast,» jättis olukord ka Georgia Ülikooli geograafiaprofessor Thomas Mote’i segadusse.

Arktikat peetakse üheks kliimamuutuste n-ö indikaatorpiirkonnaks, kus soojenemine toimub niigi kiiremini kui kusagil mujal maailmas.

Euroopa kuumalaine Gröönimaale rääkimise eest hoiatasid ÜRO teadlased juba mõni aeg tagasi.

Populaarne

Tagasi üles